Minu andekuse analüüs

Mind loodud on ilma ja anded, mis mulle

siin maailma loodud on mu enese kanda,

sest maailmas suures me eksleme teedel,

mis tuleb meil kanda ja teistele anda.

(V.Ratassepp, 2023)

Millised imelised luuleread minust välja tulid.

Pealt näha täiesti tavaline luuletus ja täiesti tavaliselt inimeselt. Kas või kuidas me märkame teiste andeid? Kas teeme seda võrdluses teistega või ülesse kirjutatud normatiivide järgi? Kas üldse on normatiive? Neid küsimusi võibki jääda küsima, sest kõikides valdkondades, nii ka antud teemal on erinevaid sõnastusi ja vaatenurki andekusele ning leitud annete arendamise teel talendiks kujunemisel. Mul on olnud suurepärane teekond lugedes andekusest ja ennast analüüsides läbi teadlaste kirjapandu. Olen kasvanud ülesse lausega, et sa saavutad kõik, mida sa soovid, sest viid oma soovid ellu hoolimata sellest kui palju tööd see nõuab. See lause saatis mind nende materjalidega töötamisel, et lahti mõtestada enda andekus. Kas see on töökus, mis on aastatega kasvanud või pühendumine millegile, mis mulle meeldib. Äkki oli neid asju juba lapsena minu juures märgata ja kõik ülejäänud on vaid loomulik jada. Kes ma oleks olnud, kui minu andeid oleks rohkem toetatud. Täna tean, et olen ise talendiks kujunenud.

Kohtudes teekonnal andekuseteooriate lähenemisviisidega tõdesin taas, et iga asi ajas muutub ja ei saa kunagi valmis. Alates 1869 aastast Francls Galtonist, kes püüdis defineerida andekust kuni tänaste uurijateni välja nt. Francpys Gagne, kes 2004 aastal lõi mudel, mille alusel me täna andekust ja talente diferentseerime. Sain teada, et Eestis tegeleme andekuse sõnastamisega, mis ei käsitleks andekust vaid lapseeas kaasneva nähtusega, mis aastate pikku kaob. Suur tänu dr. Põldale, kes täna Eestis selle valdkonna eest seisab.

Püüdes leida, kas ma olen andekas ja millise nüüdisteooria järgi saan seda öelda. Mulle meeldib, et on teooriaid mis keskenduvad ühele andele, sest kõik me oleme erinevad ja erinevus rikastab maailma. Tunnen väga palju inimesi, kes saavad end liigitada Galtoni järgi, et nendel on üks kaasasündinud anne ja nad liiguvad sellega kindlas valdkonnas lõpuni. Kahjuks nende inimeste, kes on ühes valdkonnas andekad näen ma kitsast maailma vaadet. Nad vajavad enda ümber inimvõrgustiku, kes on teda toetavad ja tema huvide eest seisavad.

Analüüsides Kaufmani kolmeosalist intelligentsusteooriat ja Gardneri mitme intelligentuse teooriat leian, et minule kohaldub Kaufmani nüüdisteooria. Gardeni teooriat võib küll käsitleda ka mitme osalisena aga tema mõte, et andeid saab arendada läbi spetsiaalsete koolituste ja harjutuste ei ole mulle omane. Ilmselt siit on pärinenud ka minu arusaam, et ma ei ole andekas. Teadsin, et mul on töötahe ja olen õnnistatud sest leidsin valdkonna, mis paneb mul silmad särama.

Sellest tulenevalt viisin enda põhjal läbi Kaufmani kolmeosalise intelligentsusteooria analüüsi. Esiteks vaadeldes enda analüütilist, loovat ja praktilist intelligentsust.

Analüütiline intelligentsus - Minus on väga suur võime analüüsida iseennast ja teisi ilma hinnanguid andmata ning sildistamata. Sünteesida minu valduses või teadvuses olevat infot, mis antud olukorras osutuvad vajalikuks. Langetada otsuseid võin öelda, et lõpliku otsuse tegemiseks tuleb hankida veel teavet. Võtta vastutus kus pean seda oluliseks.

Loov intelligentsus - Mulle meeldib mõelda piiridest välja ja mitte keskenduda miks me midagi teha ei saa. Ideed, mis esialgu ma välja ütlen, ei pea teoks saama, aga annan impulsi liikuma hakkamiseks ja ideede kogumiseks. Pean seda julgust enda üheks suuremaks andeks. Sageli inimesed ei suuda vastu võtta lauseid kus nende mõtted ei ole aktsepteeritud.

Praktiline intelligentsus - Olen kuulnud seda teistelt kordi ja kordi, et minu tugevus (täna ma ütlen, anne) on kohaneda uutes olukordades. Minu töö paneb mind iga päev uutesse olukordadesse ja mul ei ole kohe vastuseid, aga võtan appi oma loogika ja baasteadmised ning olukord hakkab lahenduse poole liikuma. Kindlasti on aidanud seda annet mul arendada julgus ennast kõrvalt aidata. Kui märkan end korduvalt olukorras kus teavat napib pöördun inimeste poole, kes minu teadmisi täiendavad või aitavad. Viimastel päevadel oma annetele mõeldes ja mitte erinevaid tegevusi tehes, haarasin sukavardad ja kudusin paari sokke, et mõtteid fokuseerida.

Teiseks panin enda kohta kirja funktsionaalsed valdkonnad Kaufmani teooria kohaselt.

Psühhomotoorne - Mäletan pisikesi mälupilte kuidas ma väiksena pidevalt võimlesin. Aastaid hiljem võimlemise tunnis saavutades kiiremini kehalise plastilisuse võrreldes teistega. Ema tuletas mulle meelde, et väiksena ma väga palju võimlesin. Ma soovisin minna Tallinna Balletikooli, aga majanduslikult ei olnud see võimalik. Hiljem tegelesin kergejõustikuga ja tänaseni meeldib sport. Kuid moment on see teisejärguline.

Sotsiaalne - Mäletan ennast, kui last, kes ütles teistele alati, seda mida soovis, et talle öeldakse. Tihti saadeti just mind klassikaaslaste poolt õpetajatega rääkima. Sellel hetkel olles küll klassis pigem tagasihoidlik, ei mõistnud, miks just mina. Vahest see äkki õpetas ja andis mulle selle julguse. Täna juhtides ettevõtteid ja töötajaid lähtun vaid mõttest, et ausus ja avatus ning koostöö toovad tulemusi ning aitavad täita minu eesmärke mida endale sean.

Tehniline - Kõikidel kodustel hoogtöö päevadel oli minu kanda tööde koordineerimine ja vaatamine, et kellegil midagi puudu ei ole, mis takistaks tal tööd teha. Näiteks kartuli võtul või heina tegudel. Tuues see mõte tänasesse päeva, siis tööl ma alati märkan, et kui midagi võtab ülemõistuse kaua aega, hakkan otsima kas uusi programmide funktsionaalsusi või suhtlen arendajaga. Täna teen koostööd umbes 4 programmi erinevate arendajatega. Vajalike seadmete olemasolu ja efektiivsus on minu tänapäeva töös väga olulised.

Väljanduslik - Lapsena meeldis mulle joonistada just teiste asjade järgi. Käisin aastaid näiteringis. Kooli ja küla näiteringis olid mul tagasihoidlikud etteasted. Klassi näidendites sain isegi teksti kirjutamisel aidata. See kõik meeldis mulle väga. Tavaliste kirjandite kirjutamine on see mida ma ülemaaila kõige rohkem vihkasin, sest olin endale ilmselt sisendanud, et ma ei oska seda. Täna tean, et mida sa arvad mitte oskavat, siis seda ka on. Raamatuid mulle lugeda ei meeldinud ning ma ei mäleta ennast väga palju unistamast. Täna tean, et kui laps väga ei loe, siis tal on ka raske unistada. Aastast 2012 hakkasin ma alles teadlikult lugema ja siis tekkisid mulle ka unistused ja eesmärgid. Enda kõige suuremaks empaatiaks pean enda ja teiste tunnete märkamist ja mõistmist. Täna ma väga sooviks lugeda, joonistada, jne.

Intellektuaalne - Mõtlemist on mul olnud alati. Matemaatika ja loogika ülesanded on mulle kogu aeg meeldinud. Asjade selgitamine teistele lihtsate sõnadega ilma emotsioonita, on mu kirg. Sellest hetkest kui hakkasime tegelema mehega korterite remontimisega, hakkas suurenema mu visuaalne - ruumiline kujutlusvõime. Täna ma naudin kõiki selliseid tegevusi ja teen seda tunnete tasandil.

Kolmandaks rõhutab Kaufman oma teoorias, et väga olulist rolli mängivad isikuomadused. Analüüsisin enda isikuomadusi:

Avatus kogemustele - Avatus uutele kogemustele on mulle väga oluline, sest läbi nende pean end piiridest välja viima, et teisi inimesi paremini mõista. See ei tekita minus hirmu.

Uudishimu - Uudishimu uuenduste vastu ja kõik mis mind profesionaalsemaks muudab on minu jaoks oluline. Viimastel aastatel olen püüdnud vaid piiri tõmmata uudishimu külluse ja vajalikkuse vahel. Sageli on seda keeruline teha kuid olen õppinud usaldama iseennast.

Ärevus - Ärevusest on saanud minu sõber ja usaldan teda. Püüan alati tema tekkimist märgata ja vastavalt kohandada ennast või enda tegevusi. Ärevus on õpetanud minule kohalolu ning märgata ümbritsevat. Leides olukorras ärevusele põhjuse, kaob ta minu kehast ja tean, et olen õigel teel.

Kohusetundlikkus - Liigne kohusetundlikkus ja vastutustunne viisid mind läbipõlemiseni. Luues oma ettevõtteid ja koolitades oma töötajaid võtsin liiga suure vastutuse kõigi eest. Suunates liiga aeglaselt teisi ise vastutama, soovides neid kaitsta ja end säästa. Vastutustunne info liikumise osas ja kohusetundlikkus vastuste andmisel on minu kõige suuremaks tugevuseks. Kahe viimase juures märgata, et ei tekiks info küllus on peen kunst.

Sisemine motivatsioon - aastal 2006 kuulsin ühe ettevõtte juhti ütlemast töötajale, kes avaldas soovi töölt lahkuda. Sisemist motivatsiooni ei saa keegi inimesele tekitada see peab ise tekkima. See lause kõnetas mind väga. Hakkasin otsima sellele lausele selgitusi. Täna olen selle väitega nõus. Mitte keegi ei saa panna sinu silmi hommikul särama, kui sul puudub sisemine motivatsioon. Mitte keegi ei pane sind õppima, kui sul ei ole sisemist motivatsiooni. Mõtlemine sisemisele motivatsioonil viib mind veendumusele, et need ongi andekad inimesed, kes leiavad iseendale sisemise motivatsiooni siin ilmas tegutseda. Läbi selle saavad nad talendiks, sest tänu sisemisele motivatsioonile ei ole sul piire.

Püsivus - On olemas ütlemine, et meistriks saadakse, kui tehakse ära kümme tuhat tundi tööd selle nimel. Püsivuse puudumisel ei ole see võimalik. Ma võin tundide kaupa proovida aru saada miks ma ei saa aru, kus on mul puuduv lüli või ühendus, mis takistab edasi liikumast. Püsivus teha läbi ise vead ja kuulata teisi, või olla teistega dialoogis, et kuulata tema vigu, mis teda edasi viisid ning sellest õppida, on minu üks suuremaid püsivusi. Rasked olukorrad nõuavad väga palju püsivust.

Selleks, et kirja pandud asjade nimekiri saaks olla veel pikem peab teadlik olema ka enda nõrkustest mida saab tugevusteks arendada. See nimekiri on mul olemas ning minu igapäevane töö nende lihvimisel minu andeks käib.

Pildina näeb minu andekuse mudel täna joonisel 1.

Joonis 1

Kõige ülaltooduga tegeledes puudutas mind mõte eetilisusest. Minu jaoks on meie anded ja meie eetilisus omavahel väga seotud. Andekas olemine on minu jaoks antud valdkonna eeskuju. Sellega kaasneb vastutus ning eetiline käitumine. Samuti soovivad andekad, et nendega käitutakse eetiliselt.

Kokkuvõtvalt ma soovin, endale ja kõikidele andekatele inimestele eetilisi kaasteelisi ning teiste kaasteeliste annete märkamist.

Märka - Mõista - Toeta - Julgusta

Kasutatud kirjandus:

Andekuse teoreetilised lähenemisviisid 1-4. Loetud aadressilt:

https://padlet.com/halliki_polda/andekus-muutuvas-hiskonnas-2lml72lkisku/wish/2708910558

Dai, D. Y. (2019). New directions in talent development research: A developmental systems perspective. In R. F. Subotnik, S. G. Assouline, P. Olszewski-Kubilius, H. Stoeger, & A.Ziegler (Eds.) The Future of Research in Talent Development: Promising Trends, Evidence, and Implications of Innovative Scholarship for Policy and Practice New Directions for Child and Adolescent Development,168, 177–197.

Kaufmann, S., & Sternberg, R. (2008). Conceptions of giftedness. In S. I. Pfeiffer (Ed.), Handbook of Giftedness in Children (pp. 71–93). New York: Springer.

Põlda, H. (2018). Andekusfenomeni konstrueerimine avalikus kommunikatsioonis. Tallinna Ülikool.